PÕHIKIRI
1. Üldsätted
1.1. EESTI KUTSEÕPPE EDENDAMISE ÜHING (edaspidi: Ühing) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute iseseisev mittetulunduslik, kasumit mitte taotlev, avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mille eesmärgiks on edenenud kutseharidus Eestis.
1.2. Mittetulundusühingu nimetus on Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing (edaspidi – Ühing), lühinimena EKEÜ, inglisekeelne nimetus Estonian Assosiation for Advancement of Vocational Education, lühinimena EAAVE.
1.3. Ühingu põhitegevuseks on kutsehariduse edendamine koostöös tööandjate, töövõtjate ja teiste organisatsioonidega ning riigiasutustega.
1.4. Ühing on juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja käesolevast põhikirjast.
1.5. Ühing võib põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks teha majandustoiminguid. Selle käigus loodud tulu ei jaotata oma liikmete vahel.
1.6. Ühing asub Eesti Vabariigis, Tallinnas.
1.7. Ühing on asutatud 27.mail 1999.a. Kuressaares ja on asutatud määramata ajaks.
2. Ühingu eesmärgid ja tegevused
2.1. Ühingu eesmärgid on:
2.1.1.edenenud kutseharidus;
2.1.2.koolitatud liikmed;
2.1.3.toimiv koostöö liikmete, tööandjate, töövõtjate ja teiste organisatsioonidega.
2.2. Tegevused eesmärkide saavutamiseks on:
2.2.1.liikmete seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine ning esindamine;
2.2.2.rahvusvaheline koostöö korraldamine riiklike, valitsusväliste ja ühiskondlike asutuste ning organisatsioonidega;
2.2.3.ettepanekute tegemine haridust puudutavate küsimuste lahendamiseks;
2.2.4.ettepanekute tegemine haridusele vahendite jaotamisel;
2.2.5.liikmete klubiline tegevuse korraldamine;
2.2.6.koolituste korraldamine;
2.2.7.ühingu osakondade moodustamine;
2.2.8.osalemine haridus- ja majandusalastes töögruppides;
2.2.9.osalemine kutseharidusalaste õigusaktide väljatöötamisel;
2.2.10. majandustegevus;
2.2.11. projektide elluviimine;
2.2.12. muud Ühingu eesmärgiga ühtivad tegevused.
3. Ühingu liikmed
3.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga Ühingu eesmärke tunnistav füüsiline või juriidiline isik.
Ühingusse astumiseks esitab soovija Ühingu juhatuse nimele avalduse.
3.2. Juhatus otsustab Ühingusse vastu võtmise ühe kuu jooksul avalduse saamisest.
3.3. Ühingu liikmel on õigus omal soovil Ühingust lahkuda, teatades sellest kirjalikult juhatusele. Liige loetakse
Ühingust lahkunuks avalduse esitamisele järgnevast päevast.
3.4. Ühingu liige võidakse Ühingust välja arvata juhatuse otsuse alusel, kui liige:
3.4.1.ei täida Ühingu põhikirja;
3.4.2.ei ole majandusaasta lõpuks tasunud liikmemaksu;
3.4.3.ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi üldkoosolekul või Ühingu poolt korraldatud ettevõtmisel;
3.5. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab seltsi juhatus oma koosolekul, teatades arutelust väljaarvatavale kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Väljaarvataval on õigus osaleda sõnaõigusega väljaarvamise küsimuse arutamisel. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest. Ühingu liige loetakse Ühingust väljaarvatuks vastava otsuse tegemisele järgnevast
päevast.
3.6. Ühingust välja arvamisel või väljaastumisel sisseastumismaksu ja liikmemaksu ei tagastata.
3.7. Ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval seltsi üldkoosolekul.
3.8. Ühingu liikmel on õigus:
3.8.1.osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;
3.8.2.olla valitud juhtorganite liikmeks;
3.8.3.saada juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Ühingu tegevuse kohta.
3.9. Ühingu liige on kohustatud:
3.9.1.võtma aktiivselt osa Ühingu tegevusest;
3.9.2.järgima Ühingu põhikirja ja täitma juhatuse otsuseid;
3.9.3.tasuma õigeaegselt liikmemaksu;
3.9.4.teatama juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma kehtivad kontaktandmed.
4. Ühingu juhtimine
4.1. Ühingu kõrgemaks organiks on üldkoosolek, mille kutsub vähemalt kord aastas kokku juhatus. Kutse edastatakse liikmetele kirjalikult hiljemalt 14 päeva enne üldkoosoleku toimumist.
4.2. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
4.2.1.põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja kinnitamine;
4.2.2.juhatuse liikmete arvu määramine ja valimine;
4.2.3.vajadusel revisjoni määramine;
4.2.4.sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruste määramine ning tasumise korra kinnitamine;
4.2.5.majandusaasta tegevusplaani, eelarve ja aruande kinnitamine;
4.2.6.palgaliste ametikohtade moodustamine;
4.2.7.juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes seltsi esindaja määramine;
4.2.8.Ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
4.2.9.Ühingu vabatahtlik lõpetamine, likvideerijate valimine ning nende töö eest tasu määramine.
4.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole Ühingu liikmetest. Vajaliku kvoorumi puudumisel kutsub juhatus kokku uue koosoleku mis toimub pärast esimest üldkoosolekut. Uus üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 10% Ühingu liikmetest.
4.4. Üldkoosolekul on igal liikmel üks hääl. Otsused langetatakse lihthäälte enamusega. Põhikirja muutmiseks, täiendamiseks või uue põhikirja kinnitamiseks ning Ühingu vabatahtlikul lõpetamisel või ümberkorraldamisel on otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 hääletajatest. Häält võib lihtvolituse alusel edasi anda.
4.5. Liige ei saa ise ega ka esindaja vahendusel hääletada küsimuses, mis puudutab tema vastu hagi esitamisest või tema vabastamisest kahju hüvitamisest või muust kohustusest Ühingu suhtes.
4.6. Audiitoriks või revidendiks ei või olla Ühingu juhatuse liige, lepingulises või laenusuhtes olev või majanduslikku huvi omav isik.
4.7. Üldkoosoleku otsused protokollitakse. Protokolli märgitakse tehtud otsused ning hääletamise tulemused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
4.8. Ühingu tegevust juhib ja seda esindab 5 – 11 liikmeline juhatus. Juhatuse liikmete arvu määrab ja liikmed valib 3 aastaks ametisse üldkoosolek. Juhatus valib oma ametiajaks juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe ja aseesimehe. Juhatuse valimisel ülesseatud kandidaadid, kes ei osutunud valituks juhatusse, on asendusliikmed häälte protokollilise pingerea järgi.
4.9. Ühingut esindab kõigis toimingutes ainuisikuliselt juhatuse esimees või aseesimees. Teised juhatuse liikmed esindavad Ühingut ühiselt.
4.10. Juhatuse koosolekud viiakse läbi vastavalt vajadusele juhatuse esimehe kutsel, kuid mitte harvem, kui kord kvartalis. Koosolek kutsutakse kokku ka juhatuse liikme nõudmisel. Juhatus on pädev, kui selle koosolekul osalevad vähemalt pooled juhatuse liikmed.
4.11. Juhatuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab juhatuse esimehe hääl. Hääletamise vorm otsustatakse enne hääletamist. Ühe juhatuse liikme salajase hääletamise nõudmisel on hääletamine salajane.
4.12. Juhatuse koosolekuid võib pidada elektroonilisi vahendeid kasutades. Hääletustulemused fikseeritakse sel juhul kirjaliku nõusoleku teel.
4.13. Juhatuse otsused protokollitakse. Protokolli märgitakse tehtud otsused ning hääletamise tulemused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Juhatuse liikme soovil lisatakse tema eriarvamus protokollile. Sellisel juhul juhatuse liige vabaneb võimalikust vastutusest antud asjas. Protokollid on Ühingu liikmetele avalikud.
4.14. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt Ühingule kahju tekitanud, vastutavad Ühingu ees solidaarselt otsese kahju ulatuses. Otsuse nõuete esitamise kohta teeb üldkoosolek.
5. Osakondade õigused ja kohustused
5.1. Vähemalt viis Ühingu liiget võivad piirkondlikul alusel moodustada piirkondliku osakonna. Osakonna moodustamiseks esitavad algatajad asutamiskoosoleku protokolli Ühingu juhatusele. Juhatus registreerib asutatud osakonna.
5.2. Osakonna kõrgeimaks organiks on osakonna koosolek. Osakonna koosoleku kutsub kokku osakonna juhataja vastavalt vajadusele või vähemalt 1/10 osakonna liikmete kirjalikul nõudmisel. Osakonna koosoleku kokkukutsumise kord kehtestatakse osakonna esimesel koosolekul.
5.3. Osakonda juhib ja esindab õigustoimingutes osakonna juhataja, kes valitakse ametisse osakonna koosolekul 2 aastaks osakonna liikmete lihthäälteenamusega.
5.4. Osakonna juhataja võib osaleda sõnaõigusega Ühingu juhatuse koosolekul.
5.5. Osakonnad on kohustatud esitama oma tegevuse kohta aruande seltsi juhatusele 1 kuu jooksul peale seltsi majandusaasta lõppu.
6. Ühingu vara
6.1. Ühingu vara tekib:
6.1.1.sisseastumis- ja liikmemaksudest;
6.1.2.varalistest annetustest ja eraldistest;
6.1.3.tulust, mida saadakse Ühingu väljaannete kirjastamisest ja müügist, levitamisest, Ühingu vara käsutada andmisest, põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas olevate tuluürituste korraldamisest või muust majandustegevusest;
6.1.4.muudest laekumistest.
7. Ühingu ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine
7.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
7.2. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
7.3. Ühingu likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara ühegi erandita sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Ühingu muudetud põhikiri on kinnitatud üldkoosolekul 12.03.2020.a.